SORBUS AUCUPARIA
RAHVAPÄRASED NIMETUSED: PIHELGAS, PIHLAK, PIHL, PIHLAPUU
PIHLAKAS ON EUROOPAS JA EESTIS VÄGA LEVINUD PUU, MILLE KÕRGUS ON
TAVALISELT10-20 M, TÜVE LÄBIMÕÕT KUNI 40 CM JA KESKMINE ELUIGA KUNI 300
AASTAT.
PIHLAKA ÕIED ON VÄIKESED JA VALGED NING MOODUSTAVAD PALJU ILUSAID JA SUURI
ÕIEKOBARAID. TEMA VILI ON UMBES 1CM LÄBIMÕÕDUGA MARJATAOLINE JA
KERAKUJULINE PUNAKAS VÕI ORANŽ ÕUNVILI. PIHLAKA VILJAD VALMIVAD
SEPTEMBRIS.
PIHLAKA LEHT KOOSNEB PALJUDEST VÄIKESTEST LEHEKESTEST, MILLE ALUMINE
POOL ON VEIDI KARVANE JA LEHEKESTE SERV ON KERGELT SAEHAMMASTE KUJUGA.
TALVEL ON PIHLAKAL KÜLJES PEHMED JA KARVASED PUNGAD, ERITI ILUSAD JA
SUURED ON TEMA LADVAPUNGAD. PIHLAKA NOORED OKSAD ON TUMEHALLID.
PIHLAKA PUIT ON KÕVA, VASTUPIDAV JA LIBE, SELLEST SAAB VALMISTADA KAUNI
PUNAKA LÄIKEGA MÖÖBLIT VÕI SIIS TÖÖRIISTADELE VARSI.
KÕIGE ROHKEM ON AGA MEIL KÕIGIL KASU PIHLAKA MARJADEST. TEGELIKULT ON NAD
KA PALJUDELE LINDUDELE ASENDAMATUKS TOIDUKS, LINNUD AGA ON PIHLAKATE
PEAMISED LEVITAJAD.
PIHLAMARJAD ON MEILE KÕIGILE VÄGA KASULIKUD VITAMIINID ,NAD AITAVAD MEIL
RAVIDA KÖHA JA TEISI KÜLMETUSHAIGUSI. ISEGI NÕRKUSHOOD PELETATAKSE
PIHLAKAMARJADEGA MINEMA. PIHLAKAMARJADE SÖÖMISEL PEAB AGA ARVESTAMA,
ET KUI VÄIKE LAPS NEID LIIALT PUGIB, SIIS VÕIB TEKKIDA OKSENDAMINE, PEA- JA
KÕHUVALU.
PIHLAKAMARJADEST TEHAKSE TÖÖSTUSES NÄITEKS NÄITEKS KEEDISEID JA
MAHLASID.
