Õuesõppemängud lasteaia loodusrajal

Mäng: Leia kujundid ja mustrid

Kirjeldus: Õpetaja palub lastel ümbruses ringi jalutada ja korjata kaks või kolm sarnast või erinevat looduslikku materjali (kivid, lilled, lehed, pulgad). Kui kõik õpilased on midagi leidnud tulevad nad ja võtavad ringis istet. Lastele antakse võimalus kirjeldada kogutud materjali. Kogutud looduslik materjal pannakse eraldi tähistatud alale.

Lapsed oskavad: 

• Tuvastada erinevaid kujundeid ja mustreid looduslikest esemetest mida nad kogusid;
• Kirjeldada teistele miks nad arvavad, et nende kogutud materjal sarnane või erinev.

Õpetaja abistavad küsimused:

• Mis materjali/esemed sa leidsid?
• Kirjelda esemeid mida sa leidsid nt. kuju, suurus, tekstuur, kaal, värv jne.
• Kus kohast sa materjali/esemed leidsid?  
• Kas need on sarnased või erinevad?  Miks?

Vaatlus ja arutelu: Õpetaja saab alustada küsimusega, miks nad just need materjalid korjasid ja milliseid meeli nad kasutasid. Lapsed on elevil oma leidudest ja soovivad oma avastusi jagada oma sõpradega. Võib anda igale lapsele mõne minuti oma leidude kirjeldamiseks. 

Selline tegevus aitab lastel kasutada oma meeli peamiselt nägemist ja puutetundlikust, et osata jälgida ja olla teadlik materjalidest mida võib leida loodusest. Lisaks aitab see ülesanne mõista põhi arusaama kujudes ja mustritest.

Mäng: Leia putukaid

Kirjeldus: Lapsed võivad töötada gruppides. Igale grupile on ette nähtud üks plastik rõngas/ring. Üks grupi liige viskab rõnga vabalt kuskile eemale maha. Valitud ala mis jääb visatud rõnga sisse on grupi uurimise piirkonnaks. Õpetaja annab lastele suurendusklaasid ja julgustab laps songa sisse jäävat ala põhjalikult uurima. Julgustab lapsi tõstma üles väikseid kive, et nende alt leida peidus putukaid. 

Lapsed oskavad: 

• Sorteerida materjali /organisme erinevatesse kategooriatesse nagu näiteks elus ja eluta asjad, taimed ja loomad.
• Tuvastada ja identifitseerida organisme mis moodustavad ümbritseva loomuliku keskkonna. 

Õpetaja abistavad küsimused:

• Mis on need asja mida te leidsite ringi seest?
• Mitu taime te ringi seest leidsite?
• Mitu looma te ringi seest leidsite?
• Kust te leidsite loomad nt putukad? Mis te arvate miks nt putukad elavad selles piirkonnas?
• Kas te oskate öelda milline on loomade/putukate elukeskkond? 
• Mida te peale elus loomade/putukate veel ringi seest leidsite?

Vaatlus ja arutelu: Enne tegevust peaks õpetaja selgitama lastele mis tähendab elus ja eluta organismid. Lihtsaim viis väiksematele lastele selgitada kas loom on elus või mitte läbi selle kas ta liigub või ei. Õpetaja saab siin selgitada ka lehtede kaudu elus ja eluta looduses olevaid erinevusi. Kui lehed on puu küljes ja rohelised on nad elus ja kui nad on kuivanud, pruunid ja kukuvad puu küljest maha on nad eluta. 

Mäng: Istumiskoha tegevus ja looduspäevik

Kirjeldus: Lapsed istuvad vaikselt looduses kas mõnel kivil või pingil. Nad võivad joonistada või kirjutada oma tähelepanekuid.

Lapsed oskavad: 

• Kasutada oma tähelepanelikkust ja keskendumist kasutada rahulikus ja turvalises keskkonnas.
• Arendada oma meeli ja lihvida oma tähelepaneku oskust. 

Õpetaja abistavad küsimused:

• Mida sa kuuled?
• Mis lõhnu sa tunned?
• Mida sa näed?
• Mida sa tunned?

Vaatlus ja arutelu: Õpetaja seab lastele selle ülesande sooritamiseks piirid, et ta saaks lastel silma peal hoida. Laseb lastel olla individuaalselt oma valitud kohas 4-5 min. Pärast koguneb grupp ringiks ja hakkab rääkima mida keegi tundis, kuulis jne. 

Mäng: Ehita muinasjutumaja varjualune

Kirjeldus: Lapsed jagatakse gruppidesse ja nad hakkavad ehitama muinasjutumaja varjualust. Materjalideks on kõik loodusest leitav. Varjualune peaks kaitsma väikest pehmet mängulooma vihma eest. Lapsed saavad oma ehitist testida kallates varjualuse katusele topsiga vett.

Lapsed oskavad: 

– Töötada koos, et täita ühist seatud eesmärki.

– Kasutada oma loovust ehitamiseks.

– Testida erinevate materjalide omadusi mis on leitavad loodusest.

Õpetaja abistavad küsimused:

• Millised materjalid te valisite, et ehitada varjualust?
• Miks te arvate, et teie vari kaitseb pehmet mängulooma märjaks saamise eest?
• Kui te saaksite ehitada varjualust uuesti siis mida te teeksite teisiti?

Vaatlus ja arutelu: Õpetaja peaks lubama lastel arutada ja tulla välja nende endi mõeldud ideedega. Õpetaja peaks julgustama lapsi ülesannet lõpuni viima. Peale ülesande sooritust peaks õpetaja julgustama lapsi kirjeldama oma tundeid ja jagama üks või kaks asja mida nad sellest õppisid. 

Mäng: Pimeda juhtimine

Kirjeldus: Lapsed võtavad paari ja üks paarist viib teise „pimedana” ühe eseme juurde ja laseb seda katsuda ja kogeda. Siis toob ta tagasi alguspunkti. Pime võtab rätiku silmilt ja peab arvama, kus ta käis ja millist eset katsus.

Lapsed oskavad: 

• Lapsed oskavad tuvastada esemeid valmistamise materjali järgi (puu, metall, plastmass jne)
• Puudutuse e. taktiilse tundlikkuse  põhjal  teha vahet esemetel nende vormi, suuruse ja pinna tüübi järgi.
• Oskavad selgitada ja anda teistele edasi enda tajutud informatsiooni. 

Õpetaja abistavad küsimused:

• Missugune võis olla ese või materjal mida sa puudutasid?
• Mida sa tundsid kui teine sind pimedana juhendas?
• Kas teise lapse antud juhised olid arusaadavad?
• Mida sa tunned? 

Vaatlus ja arutelu: Õpetaja saab julgustada last keda juhitakse. Aitab lapsel kes on juhendaja rollis  kasutada suunavaid märksõnu. 

Mäng: Taimerong 

Kirjeldus: See on hea mäng õues mängimiseks. Sobilik vanus alates 4. eluaastast. Lapsed võtavad üksteise õlgadest kinni, moodustades rongi. Kui on näiteks Võilille peatus, siis kõik otsivad ühe võilille lehe või õie ja see on piletiks rongile. “Tulge lapsed  mängima, sõitma taimerongiga. Tsuh- tsuh- tsuhh sõidab rong, Võilille peatus järgmine on.” (kõik otsivad mõne võilille osa ja toovad õpetajale.) “Tulge lapsed  mängima, sõitma taimerongiga. Tsuh- tsuh- tsuhh sõidab rong, Tammetõru peatus järgmine on.” Vedurijuht kes peatusi ütleb võib vahetuda.

Lapsed oskavad: 

• Oskavad nimetada ja märgata erinevaid taimi ja lilli.
• Mõelda välja ja kasutada oma ideid ja loovust.
• Arvestada teiste rongis olevate lastega ja teha koostööd.  

Õpetaja abistavad küsimused:

• Õpteaja saab aidata lastele pakkuda välja erinevaid peatuse nimetusi. (lilli, taimi jm) 
• Kes on päriselt rongiga sõitnud?
• Kas keegi teab mõnda päris rongi peatuse nimetust?
• Mis te arvate mille järgi mõeldaks rongipeatuste nimed?

Vaatlus ja arutelu: Õpetaja saab lastele välja pakkuda reeglid mitu peatust iga laps rongi juhib. Õpetaja peaks julgustama lapsi välja mõtlema erinevaid peatuste nimetusi vaadates enda ümber ringi. Õpetaja suunab mängu leidmaks mitte korduvaid peatuste nimetusi.  

Mäng: Reis aastaaegades

Kirjeldus: Ilma igasuguste abivahenditeta saab mängida mängu, kus lastega reisida ühest aastaajast teise. Mängu on kõige parem mängida õues. Mida keegi   Sobilik vanus alates 4. eluaastast. 

Lapsed oskavad: 

• Eristada erinevaid aastaaegu.
• Nimetada iga aastaaja kohta mõni põhiline tunnus. 
• Verbaalselt väljendada oma tundeid. 
• Oma mõtetel ja kujutlusel lasta voolata.

Õpetaja abistavad küsimused:

• Mille järgi tunned ära kevade?
• Millised on erinevate aastaaegade lõhnad ja helid?
• Mis on sinu lemmik aastaaeg?

Vaatlus ja arutelu: Lapsed saavad jagada omavahel tundeid ning mõtteid, mis neil vastava aastaajaga seoses tekivad.

Mäng: Leia alternatiivsed lahendused

Kirjeldus: Uurides lastega loodust, taimi, lilli ja erinevaid näituseid, on üks võimalus kasutada õiget laadi küsimuste küsimise tehnikat, mis stimuleerivad loovat mõtlemist. Mäng on sobilik alates 5. eluaastast. 

Lapsed oskavad: 

• Mõelda loovalt ja paindlikult.
• Aktiivselt oma ideid avaldada.

Õpetaja abistavad küsimused:

• Mis juhtuks siis, kui ei oleks olemas puid ja põõsaid?
• Mis juhtuks siis, kui ei oleks olemas loomi?
• Millega võiks loodust ja loomi asendada?
• Mis juhtuks siis, kui puudel ei oleks knagi lehti?
• Mis juhtuks siis kui me ei saaks kasutada loodusest toitu?
• Mis juhtuks siis, kui puud ja lilled saaksid liikuda?
• Mis juhtuks siis, kui me teeksime selle teisest materjalist?
• Mis juhtuks siis, kui me muudaksime selle kuju?
• Mis juhtuks siis, kui kõik maalima puud oleksid sinised?
• Mis juhuks siis, kui kõik lilled maitseksid kui shokolaad?

Vaatlus ja arutelu: Lapsed saavad jagada omavahel tundeid ning mõtteid kasutades fantaasiat. Õpetaja peaks lubama lastel arutada ja tulla välja nende endi mõeldud ideedega.

Mäng: Lumememm

Kirjeldus: Üks võimalus fantaseerimiseks on lasta lastel meisterdada mõttelist lumememme. Lapsed võivad imiteerida pallide veeretamist, üles ladumist. Pärast saavad lapsed oma lumememmest rääkida. Sobilik mäng alates 5. eluaastast. 

Lapsed oskavad: 

• Varasemaid kogemusi meelde tuletada ja neid imiteerida.
• Kasutada oma kujutlusvõimet.

Õpetaja abistavad küsimused:

• Kuidas sa oma memme ehitasid? (tegusõnade kasutamine)
• Milline su lumememm välja näeb? (omadussõnadega kirjeldamine)
• Millega su lumememm tegeleb kui lapsed magavad? (tegusõnade kasutamine)

Vaatlus ja arutelu: Lapsed jagavad oma mõtteid mängu kogemusest. Kuidas ettekujutamine õnnestus? Kas oli raske? Peale ülesande sooritust peaks õpetaja julgustama lapsi kirjeldama oma loomingut  ja jagama üks või kaks asja mida nad sellest õppisid.

Mäng: Lehtede sorteerimine

Kirjeldus: Sügisesel ajal on hea võimalus kasutada maha langenud lehti matemaatikas. Õues olles lasta valida lastel mõned lehed ja tuua kõik leitud lehed ühte hunnikusse kokku. Seejärel otsustage koos, mille alusel te neid rühmitate – suuruse, värvi, lehtedel olevate aukude, puu liigi järgi? edasi võib lastega valida välja tunnus või tunnused mille alusel lehti rühmitada näiteks “väike” ja “punane”, “terav” ja “piklik”.  Sobilik mängida alates 5. eluaastast.

Lapsed oskavad: 

• Luua assotsiatsioone.
• Rühmitada lehti kokkulepitud tunnuste alusel.

Õpetaja abistavad küsimused:

• Milliseid tunnuseid saab veel nimetada lehtedel?
• Milliseid asju oskad veel nimetada peale lehtede samade tunnustega? 

Vaatlus ja arutelu: Lapsed jagavad oma mõtteid mängu kogemusest.Too välja üks või kaks asja mida nad sellest õppisid ja teada said.

Taktiilne tundlikkus onpinnafaktuuri järgi (sile, kare, jne), jahe – kuum jne. Taktiilne tundlikkus on seotud käte motoorikaga. Selle oskuse areng on tähtis lapse ümbritseva maailma tajumiseks. Taktiilne tundlikkus on võimalik tänu taktiilsete eksteroretseptorite olemasolule. Suurim hulk nendest retseptoritest asub sõrme-,huule-, nina- ja keeleotsadel. (Tuijo Küüts, Merje Talistu, Meedi Ümar,2011)

Kasutatud Kirjandus: 

Lee, C. K., & Ensel Bailie, P. (2019). Nature-based education: using nature trails as a tool to promote inquiry-based science and math learning in young children. Science Activities, 56(4), 147–158.

Lasteaia kogutud mänge

Kiilikese rühma mäng: „MINU NELI MEELT LOODUSES”

Eesmärk: Laps märkab looduses ülesandes etteantud nähtusi ja objekte, laps kasutab looduses oma nelja meelt;
tunneb huvi looduse vastu
Reeglid: Lapsed liiguvad ühise meeskonnana, hoiavad loodust
Vahendid: Luubid, pliiatsid, lehed ülesannetega
Tegevuse käik: Lapsed on kahes-kolmes võistkonnas, oleneb laste koguarvust.
Iga võistkonnaga on kaasas üks täiskasvanu.
Iga laps saab endale lehe, kus on pildid (koolieelikutel võivad olla sõnadena) looduses leiduvatest asjadest ja
nähtustest, mida vaadata-kuulata-kombata-nuusutada.
Igal lapsel on luup, millega uurida.

Lapsed märgivad lehel nähtused, mida looduses kohtavad.
Märgates lehel olevat, lapsed kirjeldavad missugune on, kasutades selleks erinevaid meeli.
Näiteks:
KUULA, VAATA, NUUSUTA, KOMPA
Liblikas – vaatame (kirjelda välimust, kuhu ta lendab?)
Lill – vaatame, nuusutame (kirjelda välimust, lõhna)
Lind – kuulame, vaatame (kirjelda lindu, linnulaulu, millest laulab?)
Puutüvi – kompame, vaatame (kirjelda välimust, mis tunne käel on, mis puu on?)
Sammal – vaatame, kompame, nuusutame (kirjelda välimust, mis tunne käel on, mis lõhnaga?)
Sipelgas – vaatame (kirjelda välimust, mis tööd teeb?)
Ämblik – vaatame (kirjelda välimust, kuhu läheb?)
Muru – vaatame, kompame, nuusutame (kirjelda välimust, mis tunne käel on, mis lõhnaga?)jne
Mida lapsed ise veel märkavad? Kas leidsime kõik ülesandes olevad asjad ?
Peale jalutuskäiku joonistavad lapsed lehe tagaküljele pildi sellest, mis jäi meelde.

Liblika rühma mäng: „ALLIKAD, OJAKESED, JÄRVED.”

Lapsed jooksevad mööda väljakut laiali ja kükitavad maha – need on ,,allikad”. Nad annavad endast vett ära ,,mull-
mull-mull”.

Käskluse ,,ojakesed” peale rivistuvad lapsed ja asetavad oma käed eesseisja õlgadele ja jooksevad.
Käskluse ,,järv” peale võtavad lapsed käest kinni ja moodustavad ringi ning liiguvad ringis edasi.
Põrnika mäng: „MU NIMI, MA TULEN….”

Rahulik mäng 6-7 aastastele lastele
Eesmärgid
Mina ja keskkond: Laps teab kodust aadressi.
Keel ja kõne: Laps kasutab kõnes erinevat intonatsiooni ja hääletugevust.
Matemaatika: Laps määrab vasakut ja paremat poolt.
Muusika: Laps sooritab liikumist rütmiliselt täpselt.
Liikumine: Laps sooritab liikumisi ühel ajal kaaslastega.
Mängu kirjeldus:
Lapsed võtavad kätest kinni ja moodustavad suure ringi. Seejärel lastakse kätest lahti ja kõik astuvad sammu taha, et
jääksid suuremad vahed.
Mängujuht: ,,Mu nimi”
Lapsed kordavad ,,Su nimi”
M: ,,On Kati”
L: ,,On Kati”
M: ,Ma tulen”
L: ,,Sa tuled”
M: ,,Kevade tänav 5”
L: ,,Kevade tänav 5”
Koos kõnega tehakse ka liigutusi. Kuna see on tegelikult sobilik mäng mängimiseks nii toas kui õues, siis võib
kasutada plakse, samme, hüppeid. Algul tehakse ühte liigutust, hiljem võib iga mängija oma liigutuse mõelda, mida

teised peavad järele tegema.

Ämbliku rühma mäng: „KOLME PALJU.”

Lapsed ringis, paaris- nägudega ringi sissepoole, esimene paariline seisab seljaga teise poole.Jätta paaride vahele
ruumi. Ringist väljaspool alustavad mängu kaks last. Lepitakse kokku, kes keda püüab. Põgeneja võib joosta ka ringi
sissepoole, kellegi paari ette. Nüüd alustab jooksu ringi seest lugedes kolmas seisja. Kui püüdja on kiirem, siis
vahetuvad osad.

Jaaniussikeste mäng: „ÄMBLIK JA KÄRBSED”

Ettevalmistus mänguks: Liisusalmiga valitakse üks laps ämblikuks. Ülejäänud lapsed on kärbsed. Ämblik seisab
eemal oma „ämblikuvõrgu” juures.
Mäng: Kärbsed lendavad väljakul. Kui õpetaja ütleb „Ämblik tuleb!”, jäävad kõik lapsed seisma samas asendis nagu
nad olid signaali andmise momendil. Mängijad ei tohi ennast liigutada. Need kärbsed, kes ennast liigutasid, peavad
minema ämblikuga koos tema võrgu juurde. Pärast seda, kui ämblik on püüdnud 3-4 kärbest, määratakse uus
juhtmängija tabamata jäänud kärbeste hulgast.
Reeglid:
1. Kui ämblik viib kinnipüütud kärbest oma võrgu juurde, võivad teised jälle hakata väljakul liikuma.
2. Püütud kärbes jääb ämblikuvõrgu juurde kuni järgmise püügi lõpuni.

Lepatriinu rühma mängud: „HÄRRA KELL, HÄRRA KELL.”

Mängijad seisavad mänguala ühes otsas ning üks mängija selle teises otsas. See üksik mängija on härra Kell.
Mängijad hüüavad: „Härra Kell, härra Kell, mis kell on?“ Ja härra Kell vastab „Kümme!“ (või ükskõik mis kellaaeg).
Siis asub grupp, lugedes samme kõva häälega kaasa, kümme sammu härra Kella poole. Rühm kordab küsimust ja
härra Kell annab järjest erinevaid vastuseid. Kui mängijad on härra Kellale juba väga lähedale jõudnud, vastab
viimane: “Kesköö!“, mis on märguandeks, et tuleb nii kiiresti kui võimalik härra Kella eest alguspunkti tagasi joosta.
Kõik , kelle härra Kell kätte saab, peavad järgmiste ringide ajal tema poolele mine ma ning muutuvad ka ise härra
Kellaks. Mäng jätkub, kuni ainult üks mängija veel kinni püüdmata on. Temast saab järgmise mängu ajal härra Kell.
Suures härra Kellade grupis tuleks mängijatel lasta kellaaegu kordamööda ütelda.

Veel Lepatriinudelt „ORAVAD PÄHKLEID VARUMAS.”

Mängijad jagatakse kaheks võrdseks võistkonnaks ja nad seisavad kas viirus või kolonnis. Mõlemal võistkonnal on ca
20 väikest palli (või käbi, tõru, kastanimuna vms) ehk „pähklit“, mida saab käest-kätte anda ja kaks nööri, millest
moodustatakse mõlema viiru algusesse ja lõppu maha rõngas. Viiru ühte otsa rõngasse asetatakse „pähklid“.
Mängijate ülesandeks on märguande peale aidata oraval „pähklid“ pesasse talve varuks koguda. „Pähklid“ antakse
edasi käestkätte kuni viimane laps paneb selle kolonni/viiru lõpus olevasse rõngasse ehk pessa. Nii toimitakse kõikide
„pähklitega“. Võidab võistkond, kes esimesena „pähklid“ ühest rõngast teise tõsta jõuab. Ülesande algul lepitakse
kokku, millisest asendist ja milliste keha osadega „pähklite“ edasiandmine toimub. „Pähkleid“ võib edasi anda
erinevatest asenditest: sirgete või kõverdatud kätega (jalgadega), jalgade vahelt, üle pea, selja tagant, kõhuli olles
jne.

Päevakoera rühma mäng: „KULL JA TIBUD.“

Mängu eesmärgid:
1. Arendadalaste reageerimiskiirust

2. Kinnistada põhivärve
3. Kinnistada teadmist, kas ta on poiss või tüdruk
Vahendid: sinine rõngas poistele ja punane rüngas tüdrukutele
Mängukäik: Rõngad asetatud õues erinevatesse kohtadesse. Õpetaja räägib lastele, et need on tibude pesad. Sinised
pesad poistele ja punased pesad tüdrukutele. Lapsed on tibud. Üks õpetaja on tibuema ja teine kull. Tibud jalutavad
õuel. Tibuema hüüab: “Tibud, tibud, tulge koju, teri teile annan ma.” Tibud jooksevad tibuema juurde. Lapsed
kükitavad maha ja hakkavad teri nokkima. Tibuema hüüab:” Tibud pesadesse, kull lendab!” Poisid jooksevad
sinistesse ja tüdrukud punastesse pesadesse. samal ajal püüab teine õpetaja, kes on kull, lapsi kinni püüda. Mängu
korrata 3- 4 korda.

Kärbse rühma mäng „HUNDID JA REBASED”

Lapsed jaotatakse kahte rühma. Õpetaja hakkab mängujuhiks. Ühed hakkavad huntideks ja teised rebasteks. Hundid ja
rebased asuvad, 20 m vahega, vastamisi, „oma kodus”, joone taga. Lepitakse kokku, kes esimesena teise kodu poole
liikuma hakkavad.
Kui hundid liiguvad rebaste poole, siis nad „uluvad” (uuuuuuu). Kui hundid on rebaste kodule piisavalt lähedal,
hüüab mängujuht „Rebased, tulge püüdma!” Rebased püüavad hunte enne koju jõudmist tabada. Kui tabab , saavad
neist uued rebased.
Järgmisena liiguvad rebased huntide poole ja „hauguvad” (auh, auh). Kui rebased on piisavalt lähedal huntide kodule,
hüüab mängujuht „Hundid, tulge püüdma!”. Hundid proovivad rebaseid kätte saada enne kui nad koju jõuavad.
Püütud rebased muutuvad hundiks. Ja mäng läheb edasi.

Sipelga rüma mäng „LEIA ENDALE KOHT.”

Mängijad seisavad ringis üksteise kõrval. Mängujuht valib ühe mängija, kellel kohta pole. Ta hakkab liikuma
väljapool ringi. Kui ta patsutab ühele lapsele õlale, hakkavad mõlemad mängijad jooksma vastassuundades, püüdes
esimesena vabale kohale jõuda. Kes esimesena jõuab, saab koha endale. Mäng algab uuesti. Aeglasema lapse puhul
võib valida uue lapse, kes kohta otsima hakkab.

Ritsika rühma mäng: „MINU JALAD, SINU SILMAD”

Sobilik suurematele lastele.
Ühel lapsel on silmad kaetud ja teine hoiab selja tagant õlgadest ning juhib teda. Läbivad väikese takistusraja. Suunab
suletud silmadega last kas vasakule-paremale, kummardama, roomama jne. Pärast raja läbimist püüab see laps, kes oli
suletud silmadega ära arvata, kust kaudu teda juhendati. Rollid vahetatakse. Mäng saab toimida vastastikkusel
usaldusel.

Pireti mäng: „SALADUS” Väga vana Ida- Virumaa tüdrukute mäng.

Vaja: Igasugu ilusaid asju: kirjuid nööpe, klaaskuule, kunstlilleõisi, looduslikke lehti ja õisi jne. Paari suuremat
linnusulge või siis paari pintslit ja liivast pinda.
Osalised: 1-2 peitjat, 1-4 otsijat

Esimesed peitjad peidavad, liiva sisse surudes üksteise lähedale, ära mitu ilusat asja. Siis katavad peidetu pealt ka
umbes 1-2 cm paksuse liivakihiga ja märgistavad joontega peitmise ala või näidates käega pinna suurust kust tuleb
otsijatel otsida. Kutsutakse otsijad kes siis hakkavad ettevaatlikult sulega liiva eemale pühkima, et mitte rikkuda
loodud Saladust. Otsida tuleb niikaua kuni terve pilt on liivast puhas. Siis valitakse uued peitjad.

Mesimummi rühma mäng: „OLEME LÕBUSAD LAPSED.”

Eesmärk: arendada kiirust ja mälu
Mängu käik: Lapsed seisavad ühelpool mänguväljakut joone taga, vastaspoolel on samuti joon.
Küljel, umbes keskkohas, on püüdja.
Lapsed ütlevad kooris:
„Me rõõmsad lapsed oleme,
jookseme ja mängime
Meid sa püüa kinni võtta
Taga ajama nüüd tõtta!”
Pärast sõna „tõtta” jooksevad lapsed mänguväljaku teisele poole, püüdja ajab neid taga. Tabatuks loetakse see, keda
puudutatakse enne joone taha jõudmist. Kes saadi kätte hakkab uueks püüdjaks, kui kedagi ei puudutatud on püüdja
sama.

Heli mäng: „USS HAMMUSTAB SABA.”

osalejaid 12-20
Mängijad seisavad kolonnis, käed eelneva lapse õlgadel või puusal. Ussi pea püüab tabada oma saba (viimast
mängijat kolonni sabas). Kui peal õnnestub puudutada saba, läheb saba peaks ja mäng algab uuesti. Püüdmisel peab
kolonn terveks jääma.
Allikas: Liikumismängud lasteaias 1982
Eliisa mäng: „VALGUSFOOR.”
Jooksumäng.
Osalejad: 5-25 inimest
Mängijad on rivis ühe joone taga. Valitakse üks vabatahtlik, kes seisab teiste mängijate poole seljaga. Maha
joonistatakse/pannakse kaks piirjoont, mille keskele jääb vabatahtlik. Ta hakkab hüüdma erinevaid värve, kõik need,
kellel on enda küljes (seljas, jalas, peas jne) midagi nõutud värvist, võivad vabalt teisele poole üle minna. Teised aga
peavad üle jooksma, nii et vabatahtlik neid kätte ei saaks. Need, kes kätte saadakse, lähevad ise keskele püüdma.

LOODUSLAPSE BINGO

Kirjeldus: 

Mängima asumiseks pole tarvis muud kui mäng lihtsalt välja printida ja õue minna. Erinevaid mänguvälju on kuus ja korduv kasutuse huvides võib need ka lamineerida. Lamineerides saab mänguväljale pühitava markeriga mängija nime ja juba leitud asjade peale ristikesed teha ning need sealt mängu lõpus taas maha pesta või pühkida. Nii ei lähe mänguväljad metsa all või jõe ääres ringi roomates ka mudaseks ega kortsu. Samuti kulub mängu juurde ära luup.
Reegleid bingot mängides olema ei pea. Kuid muidugi võib mängida võidu peale seni, kuni üks mängijatest neli järjestikust ruutu maha tõmmanud ja hüüdnud “bingo!”. Selline variant on kindlasti sobilik ka suurematele lastele. 

Eesmärk on põnne ninapidi mööda maad roomama ja asju päriselt otsima ja lähedalt vaatama innustada, nii, et nemad otsivad asju eesmärgiga, et võimalikult palju ruute mänguväljal maha kriipsutada.

Lapsed oskavad: 

• Tuvastada erinevaid loodusest leitavaid esemeid;
• Kirjeldada teistele leitud materjale;
• Mõistavad mängu kui võistlust (keegi on esimene, teine jne);
• Oskavad seostada erinevaid kujundeid looduses leitavaga.

Õpetaja abistavad küsimused:

• Mis materjali/esemed sa leidsid?
• Kus kohast sa materjali/esemed leidsid?  
• Millised kõik need asjad luubiga vaadates on?
• Mis omavahel kokku sobivad ja mis mitte?
• Mida me täna leitud asjade juures märkasime, mida me varem näinud polnud?
• Kas leitud asjust saab ehk midagi meisterdada?

Vaatlus ja arutelu: 

Kokku kogutud sambla, lehed, käbid ja muu saab pista korvi või liivaämbrisse ja kollektsioonist hiljem lähemalt juttu teha.

Bingo variant 1

Allikas: 

https://emmedeklubi.ee/Vaikelaps/looduslapse-bingo-ehk-suureparane-ouemang-7577/

https://emmedeklubi.ee/blogid/saame-jalle-tuttavaks-miiu-lugu-5169/

Loodusbingo koostaja: Blogija Mirjam Emmede Klubi peatoimetaja