TILIA CORDATA
RAHVAPÄRASED NIMETUSED: NIINEPUU, LÕHMUS, PÄHN, JALAKAS
PÄRN ON LEVINUD LAIADEL ALADEL EUROOPAS JA EESTIS ON PÄRN TAVALINE PUU.
PÄRN VÕIB KASVADA KUNI 35 MEETRI KÕRGUSEKS JA TEMA VANUSEKS ON
HARILIKULT 300-400 AASTAT AGA VÕIB KASVADA KA 600 AASTASEKS PUUKS.
PÄRNA LEHED ON 4-9 CM PIKKUSED JA LAIUSED SÜDAMEKUJULUISED , KERGELT
SAAGJA SERVAGA JA KINNITUVAD OKSALE VAHELDUVALT. PEALT ON LEHED KERGELT
LÄIKIVAD JA TUMEROHELISED, ALTPOOLT AGA HELEDAMAD.
PÄRN ÕITSEB JUULIS UMBES 2 NÄDALAT, TEMA ÕIED ON HELEKOLLASED, TUGEVA
MEELDIVA LÕHNAGA JA VÄGA NEKTARIRIKKAD.
PÄRNA VILI ON VÄIKE ÜMAR PÄHKLIKE, MIS VALMIVAD OKTOOBRIS JA VARISEVAD
PUULT KOGU TALVE JOOKSUL. IGAS VILJAKESES ON 1-2 SEEMET.
PÄRNA PUIT ON KERGE, VALGE JA SEDA KASUTATAKSE VINEERI, MÖÖBLI JA
KASTILAUDADE VALMISTAMISEKS. PÄRNA KOOR ON VÄGA PIKAKIULINE JA SEETÕTTU
HEA SIDUMISMATERJAL, VAREM VALMISTATI PÄRNA KOOREST VIISKE. TEMA PUIDUST
TEHTUD SÜTT ON VANASTI KASUTATUD ARSTIMINA JA KA JOONISTAMISEKS.
PÄRNA ÕITEST SAAB VÄGA HEAD METT JA NEID KORJATAKSE JA KUIVATATAKSE
RAVIMITEE VALMISTAMISEKS. PÄRNAÕIE TEED JUUAKSE HIGISTAMA AJAVA VAHENDINA
PALAVIKU, KÜLMETUSTE JA KÖHA PUHUL, TEED KASUTATUD KA NEERUDE
TUGEVDAMISEKS. PÄRNAÕIETEE AUR AITAB HINGAMISTEEDE HAIGUSTE JA ANGIINI
PUHUL. PÄRNA ÕIED SISALDAVAD VITAMIINI C. PÄRN ON LINNA MÜRGISTE GAASIDE JA
TAHMA SUHTES VASTUPIDAV PUU.
