Aesculus hippocastanum
Hobukastan on taimeperekond sugukonnast seebipuulised. Pärineb Balkani poolsaarelt Vahemeremaadest, Eestisse toodud ilupuuna. Hobukastan on kuni 25 m kõrge keraja või laimunaja võraga puu, tüve läbimõõt kuni 2 m. Lehed suured sõrmjad liitlehed. Õied väga dekoratiivsed, püstistes kuni 30 cm pikkustes pööristes. Eemalt vaadates paistab hobukastan õitsedes küünaldega ehitud jõulupuuna. Õitseb mai lõpus, juuni alguses. Viljad (paksuseinalised, ogadega varustatud kuprad, mille sees 1…2 suurt pähklikujulist seemet) valmivad septembris, oktoobris. Rahvapäraselt tuntud „kastanimunadena”. Puit on pehme ja kerge, sarnaneb lepa või pärna puiduga. Sellest tehtud mööbel jääb väga kaunis. Elab 200-300 aastat vanaks. Inimese jaoks on töötlemata kastaniseemned mürgised. Viljad (kastanimunad) tekitavad halba enesetunnet ja koordinatsioonihäireid, kui neid süüa. Samas on puu viljadest, õitest ja koorest tehtud mitmesuguseid köha, reuma ja veresoonte laienemise vastaseid ravimeid. Puu viljadega püüti vanasti ravida hobuste köha ja rinnahaiguseid. Siit ka puu nimi – hobukastan. Samas on toored hobukastani viljad mürgised ka hobustele. Mõned loomad (näiteks hirved) suudavad seedimise käigus lagundada hobukastani toksilisi glükosiide ja nemad võivad hobukastani vilju rahumeeli nautida.
